Ülevaade
Taastuvenergia viitab energiale, mis pärineb looduslikult taastuvatest allikatest nagu päike, tuul, vesi, geotermaalne soojus ja biomass, mis on pidevalt kättesaadavad ega ammendu aja jooksul. Erinevalt fossiilkütustest pakuvad taastuvenergiaallikad jätkusuutlikke alternatiive, mis toodavad elektrit või soojust minimaalsete või nullheitmetega, aidates kaasa keskkonnasäästlikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Inimestena soovime, et meil oleks hea tervis, kvaliteetne elu ning puhas ja hoitud loodus meie ümber. Selleks peame ka ise üht-teist ette võtma, hoidma end ümbritsevat keskkonda ja mõtlema läbi, kuidas vähendada inimtegevuse mõju loodusele. Võtmetähtsusega on siin kasvuhoonegaaside vähendamine, mis aitab meil pidurdada kliimamuutusi, kaitsta ökosüsteeme ning tagada inimestele tervislikud elamisvõimalused.
Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaline energeetika eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia osakaalu, et saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Taastuvenergial on selles oluline roll, kuna see aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja seeläbi muuta energeetikat puhtamaks.
Loe ka taastuvenergia kohta erinevate spetsialistide artikleid.
Vaata lisaks
- Tuuleenergia mõjud
-
Infraheli (Jüri-Mikk Udam, füüsikaõpetaja)
Tuuleenergia ja müra (Triin Veber, Tartu Ülikool)
Tuulikud ja linnud (Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühing)
Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema (Aivar Tomson, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing)
Kui palju peaksime muretsema müra ja infraheli pärast? | Sotsiaalministeerium
Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise võrdlusanalüüs ja juhend
- Taastuvenergia arendamine
- Praktilised küsimused
-
Kas Eesti sõltub taastuvenergia puhul Hiina tehnoloogiast? (Kädi Ristkok, Eesti Rohetehnoloogiate Liidu juht)
Mis saab siis kui tuul ei puhu ja päike ei paista? (Silver Sillak, Eesti Taastuvenergia Koda)
Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutusaja lõppu? (Meelis Härmas, Tartu Ülikool)
Kas taastuvenergiaga saab fossiilseid kütuseid asendada? (Ivo Krustok, Stockholmi keskkonnainstituut)
- Muud põnevat
-
Biogaasi tulevik (Rando Värnik, Maaülikool)
Taastuvenergia kogukonnad (Nele Ivask, Tartu Regiooni Energiaagentuur)
Eesmärgid
Eesti taastuvenergia eesmärgid on seotud energia tootmise ja tarbimise ümberkorraldamisega nii, et väheneks sõltuvus fossiilsetest kütustest, keskkond oleks hoitud ning energiajulgeolek ja varustuskindlus tagatud. Selleks on riik seadnud sihid:
-
Suurendada taastuvenergia osakaalu. Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiapaketi raames on Eesti võtnud kohustuse, et taastuvenergia osakaal oleks vähemalt 42% kogu energiatarbimisest aastaks 2030.
-
Toota elektrit peamiselt taastuvatest allikatest. Selleks, et suurendada taastuvenergia osakaalu, on Eesti eesmärk 2030. aastal ise toota sama palju taastuvelektrit, kui kohapeal aastases arvestuses tarbime. See tähendab tuule- ja päikeseeneergia ning biomassi ja -gaasi senisest enamat kasutamist.
-
Suurendada energiasõltumatust. Taastuvenergia suurem kasutamine aitab vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, parandades seeläbi riigi energiajulgeolekut.
-
Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Heitmete vähendamine on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega. Selleks soovime suurendada taastuvenergia kasutamist ja vähendada põlevkivi osakaalu energiatootmises.
-
Parandada energiatõhusust. Lisaks puhtale tootmisele on oluline ka säästvalt tarbida, seetõttu pööratakse enam rõhku nii tootmise kui tarbimise energiatõhususe suurendamisele. See võimaldab meil vähendada ka energiakulusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Eesmärkide saavutamiseks on Eesti välja töötanud mitmeid arengukavasid, strateegiaid ja meetmeid, sealhulgas investeeringud taastuvenergia projektidesse ning loonud toetusskeemid, et julgustada taastuvenergia kasutamist nii era- kui ka avalikus sektoris. Taastuvast energiaallikast elektri tootmise suurendamiseks korraldab riik vastavalt elektrituruseadusele taastuvenergia vähempakkumisi.
Siit lehelt leiad ülevaate, milliseid taastuvenergia allikaid on inimesed kasutusele võtnud, mida neist Eestis kasutada saab ja kuidas need aitavad meil riigi energeetika eesmärke seada. Samuti saad teada, millised on enam levinud küsimused taastuvenergia kohta ning kuidas vastavad neile selle valdkonna eksperdid.
Taastuvenergia liigid
Tuuleenergia
Tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mida saab tuulikute abil muundada mehaaniliseks või elektrienergiaks. Tuuleenergia on üks vanimaid energiaallikaid, mida inimesed on kasutanud. Kui vanal ajal oli tuulest saadaval mehaanilisel energial suur roll purjelaevade liigutamisel, vilja jahvatamisel ja vee teisaldamisel, siis tänapäeval kasutatakse tuuleenergiat elektri tootmiseks. Elektrituulikud ongi vanaaegsete tuuleveskite kaasaegsed analoogid.
Päikeseenergia
Päikeseenergia on taastuv energiaallikas, mida saadakse päikese kiirgusest. Päikeseenergiat saab kasutada nii soojuse kui ka elektri tootmiseks, see on saadaval suures koguses ja on üks puhtamaid energiaallikaid, mida energeetikas kasutada.
Bioenergia
Bioenergial on kaks peamist alaliiki: biokütused ja biogaas.
Biokütused on taastuvenergia allikad, mis on valmistatud biomassist ehk taimede ja loomade orgaanilisest materjalist, näiteks sõnnikust, puidust, õlgedest, heinast, aga ka toidujäätmetest. Neist saab vastava töötlemise käigus valmistada kütuseid: biodiislit, bioetanooli, biogaasi ning puitkütuseid nagu hakkpuit, puitbrikett, puidugraanulid.
Biogaas on taastuv energiaallikas, mis koosneb peamiselt metaanist (CH4) ja süsinikdioksiidist (CO2). Seda gaasi toodetakse orgaaniliste ainete anaeroobse lagunemise käigus, mis tähendab, et lagunemine toimub hapnikuta keskkonnas. Biogaas tekib looduslikult näiteks soodes ja rabades ning prügilates, kuid seda saab toota ka kontrollitud tingimustes biogaasijaamades.
Muud energialiigid
Taastuvenergia peamiste allikatena nimetatakse tavaliselt tuult, päikest ja biomassi, ent tegelikult on puhta energia tootmiseks veel viise. Taastuvenergia liikideks loetakse veel geotermaalenergiat ning veega seotud allikaid nagu hüdroenergia, laineenergia, tõusu ja mõõna energia. Eesti oludes ei ole need liigid suure tootlikkusega.
Taastuvelektri arendamise plaan Eestis
RePowerEU
Projekti on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastus NextGenerationEU vahenditest. Leht on tehtud REPowerEU raames, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, säästes energiat, mitmekesistades energiaallikaid ja kiirendades üleminekut puhtale energiale.
Hiljutised uudised
Vaata kõikiPublikatsioonid
Vaata kõiki teemal Energeetika-
Taastuvenergia artiklid
-
Keskkonnatervise ekspert: linna liikluskära mõjutab tervist rohkem kui tuuliku müra
Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.
Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema
Viimasel ajal on tuuleparkide rajamine saanud uue hoo sisse ja paljud kohalikud kogukonnad muretsevad, kas see võib mõjuda negatiivselt läheduses paikneva kinnisvara turuväärtusele. Selles hirmus ei ole midagi erakordset, sest igasugune inimtegevus, mis toob kaasa ümbritseva keskkonna muutusi, võib mõjutada kinnisvaraturgu. Samas see ei pruugi nii olla ja tihtipeale on vastuseis arendusele pigem emotsionaalset laadi ja sellega ei pruugi kaasneda kinnisvara turuväärtuse langust. Teemat selgitab Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja Aivar Tomson.
Inimene peaks ehitama tuulikud enda, mitte lindude pesitsuspaika
Maismaale tuuleparkide ehitamiseks sobiva asukoha valimisel arvestatakse peamiselt inimeste, lindude ja nahkhiirte vajadustega. Inimene on aru saanud, et maapõuest ammutatud kütuseid ahju ajades kaugele ei jõua ja tuuleenergia on fossiilsete kütuste asendamiseks üsna hea valik. Inimene on ka ainus liik, kes saab tuuleparkide arendamisel arvestada teiste looduslike liikidega. Teiste liikidega arvestamist nõuab ka seadus, iseasi, kas seda tõsimeeli tahetakse ja alati osatakse teha. Kuidas inimene saab arvestada lindudega tuuleparkide rajamisel? Teemat selgitab Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu ekspert.
Infraheli
Tuuleparkide hoogustunud rajamise foonil on Eestis tekkinud arutelud selle üle, kas ja kuidas tuulikud inimesi mõjutavad. Fookuses on küsimus infrahelist ning selle võimalikust mõjust lähedal elavate inimeste tervisele. Kuidas aga infraheli tekib ja mil moel see inimesi mõjutab, selgitab Harvardi ülikoolis mehaanikainseneri eriala omandanud füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam.
Mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista?
Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.
Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutuse lõppu?
Taastuvelektrit toodetakse Eestis peamiselt tuule ja päikese abil. Selleks kasutame päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid, mida üleminekul puhtamale energiale vajame üha enam. Kuid mis saab neist seadmetest siis, kui nende eluiga on lõppenud? Kas tuulikud ja paneelid tuleb maha matta või on lahendusi teisigi? Sellele vastab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.
Kas taastuvenergiaga saab täielikult fossiilsed kütused asendada?
Tuul, päike või põlevkivi? Biogaas või maagaas? Pellet või õli? Millised neist energialiikidest sobivad Eestisse ning kas meie lühikese suve ja pika talvega saab üldse taastuvenergiale loota või jääb see helesiniseks unistuseks, selgitab Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok.
Kas Eesti elektritootmine saab puhtaks ainult Hiina tehnoloogia abil?
Eesti elektritootmine on hetkel üleminekuperioodis, liikudes fossiilkütustelt, eriti põlevkivilt, puhtamate ja jätkusuutlikumate allikate poole. Selles protsessis on kriitikud ette heitnud, et meie edu puhtama energeetika poole liikumisel tugineb ainult Hiina tehnoloogilistele komponentidele ja materjalidele. On see päriselt nii ning mis on alternatiivid, arutleb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Taastuvenergia kogukonnad Eestis ehk kuidas naabrid endale ise elektrit saavad toota
Taastuvenergia kogukondade loomine on maailmas kasvutrendis. Head eeskuju näitavad mitmed Euroopa riigid eesotsas Taani, Belgia ja Hollandiga. Milline on aga kogukonnaenergeetika ning energiakogukondade seis ja tulevik Eestis, räägib Tartu Regiooni Energiaagentuuri kogukonnaenergeetika ekspert Nele Ivask.
Kas biogaasil on Eestis tulevikku?
Biometaani ehk biogaasi tootmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, ent on aastatega kasvanud märkimisväärselt. Kuidas läheb biogaasil tulevikus ning mis võiks tema roll olla energiamajanduses? Seda selgitab Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik.
Kuidas arvutada tuulikutasu?
Tuulikutasu on tasu, mida tuulepargi arendaja peab maksma kohaliku omavalitsuse üksusele (KOVile), kelle territooriumil tuulepark asub.
5 fakti taastuvenergia kohta
Taastuvenergia on osa meie argipäevast, isegi kui me seda ei märka. Tuulest ja päikesest toodetud elekter ning biogaas aitavad hoida meie kodus tuled põlemas ja toad soojana. Ent kuidas mõjutab see meie riigi julgeolekut, keskkonda ja iga tarbija rahakotti?
Energiajulge on olla, siis kui tead ise mida teha
Energiajulgeoleku erinevad dimensioonid on muutunud viimasel ajal üha aktuaalsemaks teemaks, kuid selle mõiste ja tähenduse üle on varemgi sageli erinevatel tasanditel arutletud. Energiajulgeolek on suures osas riiklik vastutus, kuid panustada saab iga inimene. Valmisolek algab meie igapäevastest valikutest ja oskusest kriisiolukordades toime tulla. Teemast teeb ülevaate energeetikaekspert ja endise MKM energiajulgeoleku töörühma juht energeetikaekspert ja endise MKM energiajulgeoleku töörühma juht Siim Meeliste.